Miks me unustame olulisi sündmusi? Freud selgitab, kuidas tõrjumismehhanismid kaitsevad meie psüühikat.
Unustamist nähakse tihti kui puudust meie mälusüsteemis, kuid see võib olla ka emotsionaalse heaolu kaitsemehhanism. Üks huvitavamaid psühholoogilisi mehhanisme, mis unustamist reguleerib, on tõrjumine—kontseptsioon, mille ma tutvustasin, et kirjeldada, kuidas meel kaitseb end valusate mõtete, mälestuste ja soovide eest, tõrjudes need alateadvusse.
Tõrjumine ei ole lihtsalt unustamine tavapärases mõttes. See on alateadvuse sihipärane tegevus, mis kaitseb meid psühholoogilise valu eest. Kui seisame silmitsi sündmusega või mõttega, mis ähvardab meie emotsionaalset tasakaalu, võib meel otsustada selle sügavale peita, muutes selle teadlikule minale kättesaamatuks. See ei ole mälu puudulikkus, vaid psühholoogilise enesekaitse vorm.
Näiteks inimene, kes on kogenud traumaatilist sündmust, ei pruugi meenutada selle üksikasju. See ei tähenda, et ta ei mäleta, vaid et tema psüühika peab seda meenutust liiga valulikuks, et otseselt sellega silmitsi seista. Kuid tõrjutud mälestus ei kao, vaid püsib alateadvuses, sageli avaldudes unenägudes, kõneapsudes või füüsilistes sümptomites.
Tõrjumise eesmärk on kaitsev. Valulike mälestuste alateadvusse surumise kaudu väldib meel emotsionaalset ülekoormust, võimaldades meil toimida vaatamata lahendamata konfliktidele või stressile. Ilma tõrjumiseta võiksime jääda halvatuks ärevuse, süütunde või kurbuse tõttu. Kuid see kaitse tuleb hinnaga, sest lahendamata tõrjumised võivad tekitada sisepingeid ja avalduda ootamatul viisil.
Psühhoanalüüsis on tõrjutud mälestuste avastamine üks peamisi eesmärke. Need maetud kogemused teadvusse tuues saame nendega silmitsi seista ja neid töödelda, vähendades nende võimet alateadlikult meie emotsioone ja käitumist mõjutada. Sellised tehnikad nagu vaba assotsiatsioon, unenäoanalüüs ja lapsepõlve kogemuste uurimine aitavad seda saavutada, võimaldades patsiendil jõuda suurema eneseteadvuse ja emotsionaalse vabaduseni.
Kuigi tõrjumine võib olla kaitsefunktsioon, ei ole see alati pikaajaliselt kasulik. Lahendamata tõrjumised võivad põhjustada neuroose, seletamatuid hirme või kroonilist rahulolematust. Väljakutse seisneb tasakaalu leidmises: kuidas kaitsta end liigse valu eest, kuid samal ajal lahendada lahendamata probleemid.
Oluliste sündmuste unustamine ei ole seega alati mälu puudulikkus, vaid peegeldus psüühika katsest ennast säilitada. Tõrjumismehhanismide mõistmise ja nende mõjude töötlemise abil saame avada oma varjatud osad ning liikuda tervema ja tasakaalustatuma elu poole.
Tutvu meie teiste artiklitega
20.09.2024 16:53
83, Psühhoanalüüs
Kes juhib sinu psüühikat? Freudi lihtne selgitus isiksuse keerulisele struktuurile.
01.11.2024 16:04
25, Enesejuhtimine ja vaimne heaolu
Õpi tundma oma emotsioone ja juhtima neid, et elada tasakaalukamat ja rahuldustpakkuvamat elu.
15.11.2024 16:04
55, Neuro-Linguistic Programming (NLP) ja süsteemne coaching
Uuri, kuidas karmaloogika aitab muuta sisemised konfliktid strateegiliseks eduks muutuvas maailmas.